Если у вас есть промокод, введите его здесь
 
Специальные цены и преимущества только для вас!
 

Riigiinfo

NIKAL Travel OÜ

Valige oma puhkusesihtkoht

Põhja-Küpros
Horvaatia
AÜE
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Portugal
India
Hiina
Türgi
USA
Tai
Mauritius
Andorra
Kanada
Slovakkia

 
ITAALIA

Riigiinfo: Itaalia

Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka – aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. Sealne turism tugineb maa väga mitmekesisele ajaloole ja tohutule hulgale kultuuriväärtustele, aga ka itaalia kuulsale köögile ja rõivamoele. Itaalia on väheseid riike Euroopas, kus rahvusvaheliselt väga hinnatud turismiobjekte võib leida riigi kõikides piirkondades. Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas – aastas külastab seda „igavest linna“ peaaegu 10 miljonit välisturisti.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Itaaliast 44 kultuuriobjekti ja 3 loodusobjekti. Muuhulgas kuuluvad nimistusse Rooma vanalinn; Veneetsia linn koos laguuniga; Verona linn; Napoli vanalinn; Firenze vanalinn; Ferrara vanalinn ja Po jõe org; Pompei, Herculaneum’i ja Torre Annunziata ajaloolised alad, Pisa torn, Castel del Monte kindlus, Modena katedraal, Val d'Orcia kultuurmaastik jne.

Itaalia Vabariik – Repubblica Italiana

Pealinn: Rooma
Üldpindala: 301 263 km²
Elekter: 220 V.
Rahvaarv: 62 miljonit
Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk (87,8% itaallastest peab end rooma-katoliiklasteks).
Riigikeel: itaalia keel
Rahaühik: euro (EUR)
Ajavahe: Itaalias on aeg Eesti omast 1 tund taga
Telefonikood: +39

Geograafia

Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km.

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna (3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber, Arno jt.

Kliima

Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu.

Viisa

Eesti kodanikule on Itaaliasse reisimine viisavaba.

Eesti kodanikud võivad siseneda Itaalia territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel, mis peavad kehtima kogu plaanitava reisi vältel.

Raha

Itaalias on kasutusel euro. Enamikes kohtades saab tasuda ka deebet- ja krediitkaardiga.

Riigipühad

1. jaanuar – uusaasta
6. jaanuar – Epifaania (Issanda ilmumise püha)

Ülestõusmispühade esmaspäev – muutuv
25. aprill – fašismist vabastamise püha (1945. aastal)
1. mai – tööpüha
2. juuni – Vabariigi väljakuulutamise aastapäev (1946. aasta referendum, mis muutis Itaalia monarhiast vabariigiks)
15. august – Ferragosto ehk rukkimaarjapäev
1. november – pühakute päev (Ognissanti)
8. detsember – Püha Neitsi Maarja päev
25. detsember – jõulupüha
26. detsember – Püha Stefanose päev

Toit

Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi- ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.

Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghetti (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi.

Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastmega. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- martsipani, pähklikooke, torte ning jäätisi.

Piirkonnad ja linnad

Rooma

Üks suurimaid vaatamisvaarsusi Itaalias ja ka kogu maailmas. Linna territooriumil asub palju hindamatud vaatamisvaarsusi antiikajast – Rooma Foorum, Via Appia, Septimius Severus triumphikaar, Aemilia Basiilika, Curia Julia, Antoniuse ja Faustine Tempel, Vesta Maja, Vesta Tempel, Romuluse Tempel,  Castori´i ja Pollux´i Tempel, Maxentiuse Basiilika, Tituse kaar, Palatium, Domus Augustana, Palazzo dei Flavia, staadion, hipodroom, Colosseum, Circus Maximus (Massimo Chirco). Keskaegsed kultuurimalestised, renessanss- ja barokkkatakombid, varakristlikud ja keskaegsed kirikud, mis on kaunistatud uhkete mosaiikidega, Veneetsia valjak (Piazza Venezia), Navona valjak (Piazza Navona), Pantheon, Hispaania valjak, Kapitooliumi magi, Trevi purskaev. Loetelu voiks jatkata lopmatuseni. Palju on suureparaseid kunstimuuseume ja kauneid kirikuid, ilma milleta ei ole voimalik ette kujutada Igavest Linna – Borghese Muuseum, Palazzo Massimo alle Terme, Kapitooliumi muuseum, Barberini Palee, Puha Lawrence kirik (Rooma puhak), Santa Maria Maggiore kirik, St John katedraal, San Paolo fuori le Mura katedraal. Linna territooriumil asub ka Vatikani linnriik – oma hindamatute kultuurivaartustega ja imelise Peetri kirikuga.

Firenze

Firenze ei ole mitte ainult „veel üks” Itaalia linn. See on Itaalia ise. Firenze ühendab endas üllatavalt harmooniliselt Rooma suursugususe, Veneetsia romantika ja Vatikani võimsuse. Legendi järgi asutas 59 eKr Julius Caesar Roomat Põhja - Euroopaga ühendava via Cassia lähistele Arno jõe kaldale uue Rooma koloonia, mis sai nimeks Florentia, "lillede linn". Linna põhiplaan vastas tüüpilisele Rooma sõjalisele kolooniale, kus omavahel ristuvad põhja-lõuna suunalised cardiused ning ida-läänesuunalised decumanused. Kesksel väljakul ehk foorumil (tänapäeval Piazza della Repubblica ehk Vabaduse väljak) ristusid cardius ja decumanus maximi ehk peatänavad. Väikesest asulast kasvas kiiresti õitsev kaubanduslinn, 3. sajandil nimetati Florentia Tuscia (tänapäeva Toscana) pealinnaks. Firenzes on elanud ja töötanud geeniused nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Donatello ning paljud teised, kelle kunstiteosed hõlmavad suure osa igast kunstiraamatust. Originaale saab tänapäeval imetleda oma silmaga linna arvukates muuseumides ja kirikutes. Firenze ongi üks suur muinasjuturaamat, mis viib meid mõne hetkega tänapäevast minevikku. Piisab vaid pöörata peatänavalt varjulisele kõrvaltänavale, kui ehitised hakkavad jutustama üksteise võidu aadlimeestest, kes elasid nendes uhketes ehitistes ning kunstigeeniustest, keda võis näha liikumas samadel tänavatel. Firenze ei ole ainult kunsti linn. Siin on sündinud ka Dante Alighieri, itaalia keele isa. Esimene klaver leiutati 1699 aastal just Firenzes ning ka esimene melodraama esitleti suurhertsogi pulmas Pitti palees.

Sienna

Legendi järgi asutas Siena Romuluse venna Remuse poeg Senius, kuid arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn on vanemgi kui Rooma. Enne roomlaste tulekut elas selles piirkonnas etruskide hulka kuuluv sainade hõim, kes ongi arvatavasti linnale nime andnud (on ka teisi seletusi). Siiski on linna embleemil kujutatud kaht poissi imetavat emahunti ning see motiiv on Sienas ja selle ümbruskonnas väga populaarne. Rooma ajal oli Siena tähtsusetu. Ta kandis siis nime Saena Julia. Suured maanteed läksid linnast mööda. Seetõttu jõudis ka kristlus Sienasse hilinemisega, 4. sajandil, ja väidetavalt alles langobardide vallutuse tulemusena võitis kristlus selles piirkonnas otsustavalt paganluse. 1167. aastani oli Siena piiskopi kontrolli all, siis sai ülestõusu tulemusena vabalinnaks. 1179 sai ta põhiseaduse. Sellest algas linna pidev tõus. Linna tähtsaimad majandusharud olid pangandus ja villatööstus. Kõige tähtsam konkurent oli naaberlinn Firenze. Kui Firenze pooldas gvelfe, asus Siena gibelliinide poolele. 4. septembril 1260 purustas Siena sõjavägi Monteperti lahingus märksa ülekaalukama Firenze armee. 1348. aastal tabas katk seevastu Sienat eriti rängalt ja ta ei saavutanud enam kunagi senist kuulsust. Sellegipoolest säilitas ta iseseisvuse kuni 1557. aastani.

Assisi

Assisi , Itaalia linn Umbria maakonnas, Perugia provintsis. Assisi on ehitatud Subasio mäe nõlvadele. Ta on tuntud Püha Franciscuse (1182–1226) linnana. Assisi: San Francesco kirik Basilica di San Francesco Assisi Franciscuse matusepaigana kavandatud basiilika ehitusega tehti algust 1228, kaks aastat pärast pühaku surma. Järgneva kahe sajandi jooksul kaunistasid ülemist ja alumist kirikut oma aja silmapaistvaimad kunstnikud, teiste hulgas Cimabue, Simone Martini, Pietro Lorenzetti ja Giotto, kelle freskod Franciscuse elu teemadel kuuluvaid tuntuimate hulka kogu Itaalias. Basiilika, mis asub Assisis domineerival kohal, on üks suuri kristlikke pühamuid ning siia saabub aasta läbi tohutul hulgal palverändureid. See kaunis keskaegne linn oma geraaniumidega ehitud tänavate, ilusate vaadete ja väljakutega, mille keskel sulisevad purskkaevud, on Püha Franciscuse (u 1181-1226) pärandi edasikandja. Pühak on maetud San Francesco kirikusse. Maavärisemises 1997. a sept sai linn tõsiselt kannatada, kuid taastamistööd tehti 2 aastaga. Assisi peaväljakul Piazza de Comunel domineerivad Rooma-aegse Augustuse perioodi Minerva templi sambad. Otse selle vastas seisab Palazzo Comunale, kus paikneb Pinacoteca Comunale, kohalike keskaegsete kunstnike töid eksponeeriv kunstigalerii. Veidi kaugemal Corso Mazzini ääres asub Basilica di Santa Chiara, Püha Klaara matusepaik. Klaara oli Franciscuse kaaslane ja Vaeste Klaarade nunnaordu asutaja. Ühes selle kabelitest säilitatakse krutsifiksi, mis olevat pead noogutades käskinud Fanciscusel Jumala temple.

Perugia

Perugia provints on provints Itaalias Umbria maakonnas. Provintsi keskus on Perugia linn. Asustustihedus on keskmiselt 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Perugia vana keskus jääb Corso Vannucci lähedale. Viilnane on saanud nime kohaliku kunstniku Pieu-o Vannucci (Perugil10) järgi. Selle põhjaotsas asub Piazza IV Novembre, mille silmapaistvaim ehitis on Fontana Maggiore purskkaev 13. sajandist, Nicola ja Giovanni Pisano töö. Giorclano Biuno väljakul paikneb Umbiia suurlinn kirik San Domenico (1305-1632), kus asub Beneclictus XI gooti stiilis haud u aastast 1304· deekoori autor on Agostino di Duccio.